Hilda labakud ja Rikke müts

Kahekordsed Hilda labakud

Ripskoes Rikke müts

Jõulukuulid 2016

Ühe jõulutraditsioonina teen igal aastal juurde kuuseehteid. 2016. aasta ehted sündisid vanast triiksärgist ja Käsikiri keraamika savinööpidest.

Rebasemütsid

Kui ma seda mütsi Ravelrys nägin, siis lihtsalt pidin proovima. Varsti on lapsed juba nii vanad, et selliseid nunnukaid enam kududa ei saa, praegu veel sobib. Oranži lõnga kodus polnud, nii et tulid sinirebased. Väga huvitava konstruktsiooniga kiire kudumine. Mütsi alumine kõrvaklappidega osa on kootud selle juhendi järgi.

Lilla müts on kootud kahekordselt võetud Drops Alpacaga, vardad 4 mm.

Kaks maavillast vesti

Mulle meeldib kududa võimalikult naturaalsete lõngadega, lambavärviliste ja -lõhnalistega. Lõnga (mõnusat) karedust saab pehmendada, kududes maavillase kokku angooralõngaga. Need kaks vesti ongi selliselt kootud ja tekstuur meenutab lopit, Islandi lammastelt saadavat lõnga, mis on pisut pehmem ja karvasem, kui meie lambavillane.

Vestid on kootud 5 mm varrastega, hall vest selle ja valge vest selle juhendi järgi.

Suvised ehted

Enne, kui sügis päriselt võimust võtab, talletan veel suviseid tegemisi. Soojamaareisi tarbeks nikerdasin ühe armsa ehtekomplekti: kaherealise nööpkinnisega käevõru, punutud kaelakee ja nööpidest kõrvarõngad.

Kepphobu

Kui hobuse armastaja tüdruk leiab metsast mõnusa jändriku kepi, siis ei teki küsimustki, mida sellest meisterdada. Käepärastest vahenditest (issi ohverdas soki) ja ühe õhtuga. Selline see kepphobu meil tuli, armsalt lokkis nagu tema omanikki.

Unenäopüüdja

Ammune plaan sai teoks. Unenäopüüdja tegemisel kasutasin seda lihtsat pilt-õpetust.